Saksa noorte lühifimiprogramm "Grenzenlos/Piirideta"

Programm "Saksa noorte lühifimiprogramm Grenzenlos/Piirideta" on mõeldud koolinoortele. Teemad, mida filmid käsitlevad on olulised igas vanuseastmes, kuid eriti tundlikud just murdeealiste seas.

Programmi tutvustus

Üle eelmisel aastal noorte animatsiooni koolitustöödest välja tulnud sotsiaalteemad näitasid selgelt, et noored tahavad ja julgevad ning oskavad rääkida oma muredest otse, tõsi, mitte kõik. Seepärast, oli eelmises, aga ka tänavuses festivali kavas programm, mis neid teemasid kajastavad. Igal aastal, midagi uut, kuid olulist. Mõistmine sünnib vaid teemasse süvenedes, kui läheneda sellele avatud südamega.

Programm "Saksa noorte lühifimiprogramm Grenzenlos/Piirideta" koosneb 7-st animeeritud dokumentaalfilmist, mis on vaadatavad alates 6. klassist, kuid on ka aktuaalsed vanemaealise publiku hulgas. Programm on ligi 67 min pikk ja filmid tehtud 2018. Saksa programme esitleb Goethe Instituut Eestis, filmid on tootnud  Bildersturm Filmproduktion, WDR, Goethe-Institut.         

Filmide nimed ja autorid:                                                                                                               "Die Lupe/Luup", režissöör Nazgol Emami, pikkus 22 min                                                              "Mein allerliebstes Lieblingsding - Sara & Moris/Minu armastatuim lemmikasi - Sara ja Moris", režissöör Diana Menestrey und Camilo Colmenares, pikkus 3 min                                   "Riese/Hiiglane", režissöör Johanna Bentz, pikkus 8 min                                                 "Pause/Paus", režissöör Madeleine Dallmeyer, pikkus 12 min                                               "Abdullah", režissöör Khaled Nawal, pikkus 8 min                    "Der magische Ballon/Maagiline õhupall", režissöör Sandra Dajani, pikkus 10 min                   "Mein allerliebstes Lieblingsding - Jumana/Minu armastatuim lemmikasi - Jumana", režissöör Diana Menestrey und Camilo Colmenares, pikkus 4 min

Sünopsis kogu tsükli kohta: Kuidas saaksime teha sõdadest ja kriisidest põgenevatele lastele filme? Mida võiksid sellised filmid meile õpetada ? Millist inspiratsiooni saab kino lastele nende tulevikuks anda? Kas filmitöö võib leevendada kannatusi või isegi anda lootust? Aastaid tagasi käivitas Goethe instituut projekti "Kadunud filmid. Plaan oli filmida mitmeid mitteverbaalseid lühifilme, mida saaks kasutada põgenikelaagrites. Pärast rahvusvahelist projektikonkurssi valiti nende küsimustega tegelemiseks 7-st noorest filmitegijast koosnev rühm Süüriast, Jordaaniast, Egiptusest, Saksamaalt, Colombiast ja Iraanist. Projekti rahastas Saksamaa, kuna tegemist oli Saksamaal elavate põgenikega. Nende esialgsete ideede tulemusel loodi seitse ainulaadset kinemaatilist lühifilmi (koos täiendava 16-millimeetrise dokumentaalmaterjaliga Liibanonist, Süüriast ja Kreekast lõigati kokku, et moodustada lõppfilm), millest igaüks peegeldab sügavat mõistmist põgenike laste vajadustest - žanritega lühifilmidest ja dokumentaalfilmidest animafilmideni. Kõik need filmid käsitlevad kaotuse käes vaevlevat elu erinevat aspekti. Elu, kus pole kodu, perekonda, sõpru - ja potentsiaalselt ka tulevikku.








Eelmine
SAKSA laste animamudila 1 ja SAKSA laste ANIMAMUDILA 2  
Järgmine
Saksa noorte animalaegas