Norra kunst ja kultuur
Norra kunsti- ja kultuurielu on väga elav. Norra kunstnikud ja teised kultuurialade esindajad on ikka ja jälle ammutanud inspiratsiooni väljaspool Norra riigipiire. Norra arhitektuur, muusika, kirjandus ja kujutav kunst on pälvinud rahvusvahelise tunnustuse ning mitmed Norra kunstnikud, kirjanikud ja muusikud kuuluvad maailma paremikku. Norra kunsti ja kultuuri rahvusvahelistumine on suurendanud teadlikkust tänapäeva Norrast ning kasvatanud huvi selle vastu. Maailma kõige olulisemale nüüdiskunsti näitusele Documenta valiti 2017. aastal osalema üheksa Norra kunstnikku – rohkem kui ei kunagi varem. Mitmed riigid on ostnud õiguse toota oma versioon Norra telesarjast „SKAM“ ning 2019. aastal on Norra esimest korda Frankfurdi raamatumessi aukülaline. Ka filmikunst on Norras au sees ja tõusulainel. Deeyah Khan on kahel korral võitnud Emmy parima dokumentaalfilmi kategoorias. 2016. aastal määrati ta kõigi aegade esimeseks UNESCO hea tahte saadikuks kunstilise vabaduse ja loovuse valdkonnas. Seepärast, on meil rõõm tutvustada teile, head Kino maale filminautlejad, Norra filmikunsti tema ilus, läbi viimase kahe kümnendi, tuues teieni animatsioone, dokumentaalfilme, lühimänguflme ja täispikki mängufilme.
Kui filmid vaadatud ja tekkis soov Norraga lähemalt tutvuda, on Sul selleks läbi Norra Kuningliku Saatkonna, hea võimalus: https://www.norway.no/et/estonia/ . Tere tulemast ;)
Norra Ühiskond
Tänapäeva Norra ühiskonda iseloomustavad märksõnad nagu heaolu, sugude võrdsus ja majanduslik stabiilsus.
Rahvusena ulatuvad Norra juured üheksandasse sajandisse. Norra sai iseseisvaks riigiks aastal 1905, kui lõppes liit Rootsiga. Sellest ajast peale on Norras riigikorrana kehtinud konstitutsiooniline monarhia. Norra põhiseadus, mis kehtib aastast 1814, on vanuselt teine tänaseni kasutusel olevkonstitutsioon maailmas.
Norra rahvaarv on hetkel veidi üle 5 miljoni. Ligikaudu 14% rahvastikust moodustavad sisserändajad. Siin on ka mitmeid vähemusrahvuste gruppe ning globaliseerumise tulemusena on Norra muutunud multikultuurseks maaks. Saamid on Norras elav põlisrahvas ning saami keel on Norras riigikeele staatuses.
Statistiliste näitajate, näiteks ÜRO inimarengu indeksi põhjal on Norra mitmel korral kuulutatud maailma parimaks riigiks, kus elada. Norra on üks maailma pikima keskmise elueaga riike. Keskmine eluiga on seal meestel 80.6 aastat ning naistel 84.2 aastat. Maailmapanga ja IMF-i andmetel on Norras sissetulek ühe inimese kohta üks maailma kõrgemaid.
Norras teevad avalik sektor, tööandjad, töötajad ja kodanikuühendused omavahel tihedat koostööd. Sellele viidatakse sageli kui “Põhjamaade mudelile”. Norras on suur avalik sektor ning seetõttu suhteliselt kõrged maksud. Teisalt rahastab riik tervishoiu- ja hoolekandeteenuseid ning haridust. 32.9% rahvastikust on ülikooli- või kõrgkooliharidusega.
Norra kunsti- ja kultuurielu on väga elav. Norra kunstnikud ja teised kultuurialade esindajad on ikka ja jälle ammutanud inspiratsiooni väljaspool Norra riigipiire. Norra arhitektuur, muusika, kirjandus ja kujutav kunst on pälvinud rahvusvahelise tunnustuse ning mitmed Norra kunstnikud, kirjanikud ja muusikud kuuluvad maailma paremikku. Norra kunsti ja kultuuri rahvusvahelistumine on suurendanud teadlikkust tänapäeva Norrast ning kasvatanud huvi selle vastu. Maailma kõige olulisemale nüüdiskunsti näitusele Documenta valiti 2017. aastal osalema üheksa Norra kunstnikku – rohkem kui ei kunagi varem. Mitmed riigid on ostnud õiguse toota oma versioon Norra telesarjast „SKAM“ ning 2019. aastal on Norra esimest korda Frankfurdi raamatumessi aukülaline. Ka filmikunst on Norras au sees ja tõusulainel. Deeyah Khan on kahel korral võitnud Emmy parima dokumentaalfilmi kategoorias. 2016. aastal määrati ta kõigi aegade esimeseks UNESCO hea tahte saadikuks kunstilise vabaduse ja loovuse valdkonnas. Seepärast, on meil rõõm tutvustada teile, head Kino maale filminautlejad, Norra filmikunsti tema ilus, läbi viimase kahe kümnendi, tuues teieni animatsioone, dokumentaalfilme, lühimänguflme ja täispikki mängufilme.
Kui filmid vaadatud ja tekkis soov Norraga lähemalt tutvuda, on Sul selleks läbi Norra Kuningliku Saatkonna, hea võimalus: https://www.norway.no/et/estonia/ . Tere tulemast ;)
Norra Ühiskond
Tänapäeva Norra ühiskonda iseloomustavad märksõnad nagu heaolu, sugude võrdsus ja majanduslik stabiilsus.
Rahvusena ulatuvad Norra juured üheksandasse sajandisse. Norra sai iseseisvaks riigiks aastal 1905, kui lõppes liit Rootsiga. Sellest ajast peale on Norras riigikorrana kehtinud konstitutsiooniline monarhia. Norra põhiseadus, mis kehtib aastast 1814, on vanuselt teine tänaseni kasutusel olevkonstitutsioon maailmas.
Norra rahvaarv on hetkel veidi üle 5 miljoni. Ligikaudu 14% rahvastikust moodustavad sisserändajad. Siin on ka mitmeid vähemusrahvuste gruppe ning globaliseerumise tulemusena on Norra muutunud multikultuurseks maaks. Saamid on Norras elav põlisrahvas ning saami keel on Norras riigikeele staatuses.
Statistiliste näitajate, näiteks ÜRO inimarengu indeksi põhjal on Norra mitmel korral kuulutatud maailma parimaks riigiks, kus elada. Norra on üks maailma pikima keskmise elueaga riike. Keskmine eluiga on seal meestel 80.6 aastat ning naistel 84.2 aastat. Maailmapanga ja IMF-i andmetel on Norras sissetulek ühe inimese kohta üks maailma kõrgemaid.
Norras teevad avalik sektor, tööandjad, töötajad ja kodanikuühendused omavahel tihedat koostööd. Sellele viidatakse sageli kui “Põhjamaade mudelile”. Norras on suur avalik sektor ning seetõttu suhteliselt kõrged maksud. Teisalt rahastab riik tervishoiu- ja hoolekandeteenuseid ning haridust. 32.9% rahvastikust on ülikooli- või kõrgkooliharidusega.