FILMIPARTNERITE TUTVUSTUS

Filmifestival Kino maale teeb tänavu koostööd 4 filmipartneriga, kelleks on Eesti Joonisfilm, Nukufilm, Tallinnfilm ja Tõrva Dokfest.

EESTI JOONISFILMI TUTVUSTUS

Stuudio „Eesti Joonisfilm“ olemasolu võiks pidada ühtaegu nii põhjuseks kui tagajärjeks. Tagajärjena kannab stuudio Eestis joonisanimatsiooniga tegelemise kauaaegset kogemust olles samas tänase eesti animatsiooni ainulaadsuse üks olulisemaid põhjustajaid.

Asutatud 22. detsembril 1993

Kui riigiettevõtte „Tallinnfilm“, mille koosseisus seni tegutseti, Moskvast tuleneva riikliku tausta kaotas (Eesti taasiseseisvus 1991), oli kriitilisel hetkel loogiliseks sammuks jätkata sõltumatu erastuudiona.

Püsikoosseisuliselt töötavad stuudios spetsialistid-teostajad: animaatorid, ümberjoonistajad, värvijad, tegutseb 3D-animatsiooni osakond. Filmide loomingulised grupid moodustatakse iga filmi jaoks eraldi lepingu alusel.

Eelkäijad

Eesti Joonisfilmil on kaudseid ja otseseid eelkäijaid Eesti filmiajaloos:

1931 – „Kutsu Juku seiklusi“. Helindatud must-valge grotesk. Autorid Voldemar Päts, Elmar Janimägi ja Aleksander Teppor. Peetakse mitte niivõrd Eesti algupärase animatsiooni sünnihetkeks kuivõrd laiematele standarditele vastava ettevõtlikkuse näiteks tollases Eestis.

1947 – 1958 – „Tallinnfilmi“ tiitrite animatsiooniosakond. Siin töötas tervelt üksteist aastat Elbert Tuganov enne kui Eesti esimese animastuudio „Tallinnfilmi“ nukufilmi asutas. Esimese nukufilmi „Peetrikese unenäod“ (1958) juures töötas kunstnikuna juba ka Rein Raamat, „Tallinnfilmi“ tulevase joonisfilmide stuudio looja.

1964 – 1970 – Kolm animalugu N-liidulisele satiirile „Süütenöör“, animeeritud reklaamid Eesti Reklaamfilmile, kaks joonisfilmi Eesti Telefilmile. Autorid Kalju Kurepõld, Ants Looman, Ants Kivirähk ja Jaak Palmiste.

1971 – 1994 – „Tallinnfilmi“ joonisfilmide stuudio. Asutaja ja juhtrežissöör Rein Raamat. Esimesed Eesti joonisfilmid „Veekandja“ ja „Vari ja tee“ (1971, kunstnik Rein Raidme). Stuudio tuumikautoriteks kujunesid Rein Raamat, Avo Paistik ja Priit Pärn.

Rahvusvahelise tunnustuseni jõuab Eesti joonisfilm Rein Raamatu filmidega „Lend“ (1973, kunstnik Aili Vint) ja „Kütt“ (1976, kunstnik Rein Tammik). Raamatu kaalukamateks töödeks jäävad „Suur Tõll“ (1980, kunstnik Jüri Arrak) ja „Põrgu“ (1983, kunstnik Eduard Wiiralt). Rahvusvaheliselt tuntuim ja pärjatuim eesti filmitegija on Priit Pärn. Pärna sel perioodil enim auhinnatud filmid on „Eine murul“ (1987) ja „1895“ (1995 koos Janno Põldmaga).

Tuumiku kõrval said oma esimesed joonisfilmid teha Ando Keskküla, Rein Tammik, Peep Pedmanson, Leo Lätti, Heiki Ernits, Valter Uusberg, Mati Kütt, Riho Unt, Airi Eras.

Eesti Joonisfilm täna

Eesti Joonisfilmi kogemused ja ambitsioonid lubavad loomingulistele valikutele seada tingimuseks avatuse ja nõudlikkuse. Tegutsetakse kahel suunal – kitsamale vaatajaskonnale mõistetavate unikaalsete autori- ehk festivalifilmide ja laiale auditooriumile mõeldud kvaliteetsete (vägivallatute) koguperefilmide tegemisega. Omanike hinnangul on stuudio toodangus need suunad tasakaalus.

Mõlemas liinis on Eesti Joonisfilm rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline. Stuudio autorid Priit ja Olga Pärn, Ülo Pikkov, Priit Tender, Kaspar Jancis kuuluvad oma töödega rahvusvahelisse animakogukonda. Neile on iseloomulik karikatuuri, absurdihuumori ja mõistuspärasuse koostoime ning mängulisus, isiklikkus ja mitmeplaanilisus lugude jutustamisel (Chis J. Robinson)

Eesti Joonisfilmis aastal 2000 valminud laste ja kogupere Lotte-sarja esimese osa – „Lotte reis lõunamaale“ pani aluse Lotte-vaimule, mida on autorid Janno Põldma, Heiki Ernits ja Andrus Kivirähk täpsustanud ja edasi arendanud sarja uutes osades. Nad on leiutanud suveräänse omapärase stiili, rikkaliku pildi ja hea moraaliga keskkonna, mis erinevalt peavoolu meelelahutusest, mis tihtilugu tegevust vägivallaga tuunib, pakub üllatusi ja hoiab huvi ülal hoolikalt läbitöötatud karakterite, veidrate olukordada ja maagilise üksikasjalikkusega esitatud tegevuspaikadega. Lapsi ei alahinnata, pigem kohtlevad autorid oma filmiga lapsi nagu täiskasvanuid ja täiskasvanuid nagu lapsi (Jaan Ruus).

Eesti Joonisfilmi tootmisvõimekus tugineb püsikoosseisulisel oskuskaadril – animaatoritel, puhtaksjoonistajatel, värvijatel ja 3D-animatsiooni spetsialistidel.

Stuudiol on lai kontaktvõrk siseriiklikus ja rahvusvahelises erialases ruumis. Osaletakse festivalide žüriides, töötubades, filmiturgudel. Korraldatakse piiriülest koostootmist.

Filmi mõte tuleb autorilt, vorm erinevate kunstiliikide sulamist. Seega leiab Eesti Joonisfilmi filmides väljenduse ka eesti kaasaegse kunsti, kirjanduse, helikunsti ja teatri vaimne potentsiaal. Info ja kontaktid: www.joonisfilm.ee 

Joonisfilmid / lühifilmid / 35 mm

1995     Plekkmäe Liidi (16 min. / rež. M.Kütt)

1995     Tallinna legendid (14 min. / rež. L.Lätti, H.Ernits)

1996     1895 (30 min. / rež. P.Pärn, J.Põldma)

1996     Gravitatsioon (9 min. / rež. P.Tender)

1998     Bermuda (11 min. / rež. Ü.Pikkov)

1998     Porgandite Öö (30 min. / rež. P.Pärn)

1999     Viola (12 min. / rež. P.Tender)

1999     Armastuse võimalikkusest (16 min. / rež. J.Põldma)

2001     Peata ratsanik (11 min. / rež. Ü.Pikkov)

2001     Mont Blanc (11 min. / rež. P.Tender)

2001     Superlove (1 min. / rež. Ü.Pikkov)

2002     Weitzenbergi tänav (11 min. / rež. K.Jancis)

2002     Kontsert porgandipirukale (12 min. / rež. J.Põldma, H.Ernits)

2003     Ahviaasta (12 min. / rež. Ü.Pikkov)

2003     Karl ja Marilyn (24 min. / rež. P.Pärn)

2006     Sõnum naabritele (11 min. / 35 mm / rež. P.Tender)

2006     Elu maitse (11 min. / 35 mm / rež. Ü.Pikkov)

2006    Maraton (11 min. / 35 mm / rež. K.Jancis)

2007    Must lagi (15 min. / 35 mm / rež. H.Ernits, K.Jancis, M.Kütt, Ü.Pikkov, J.Põldma, P.Pärn, P.Tender)

2007    Üks (5 min. / 35 mm / rež. K.Haarde)

2007    Seinameistrid (3 min. / 35 mm / rež. E.Salmin)

2008     Elu ilma Gabriella Ferrita (30 min. / 35 mm / rež. P.Pärn)

2008     Dialogos (5 min. / 35 mm / rež. Ü.Pikkov)

2008     Köögi dimensioonid (19 min. / 35 mm / rež. P.Tener)

2009     Krokodill (17 min. / 35 mm / rež. K.Jancis)

2009     Õhus (9 min. / 35 mm / rež. M.Klemet)

2009    Tuukrid vihmas (16 min. / 35 mm / rež. O.Marchenko)

2012     Vila Antropoff (13 min. / 35mm / rež. K.Jancis, V.Leschiov)

2012     Ussinuumaja (15 min. / 35mm / rež. P.Tender)

2013     Ada + Otto (22 min. / 35mm / rež. Ü.Pikkov)

2013     XYZtopia (14 min. / DCP / rež. M.Klemet)

2014     Must stsenaarium (12 min. / DCP / rež. K.Holm)

2014     Lendurid koduteel (16 min. / DCP / rež. P.Pärn, O.Pärn)

2014    Põhjatäht (14 min. / DCP / dir. M.Klemet)

2015     Alateadvuse maja (11 min. / DCP / dir. P.Tender)

2015     Piano (10 min. / DCP / joonisfilm)

2016     Linnugripp (10 min. / DCP / rež. P.Tender)

2016     Siseilmadest väljas (11 min. / DCP / rež. H.Unt)

2016     Fatcula (9 min. / DCP / rež. M.Klemet)

2016    Täismaja (17 min. / DCP / rež. K.Holm)

2016     Taat ja memm. Ersa lugu (2'08" / DCP / rež. Ü.Pikkov)

2016     Silmadeta jahimees. Handi lugu (3'48" / DCP / rež. P.Pärn, P.Pärn)

2016     Mees ja naine. Vadja lugu (4'42" / DCP / rež. M.Laas)

2016     Kuidas üks piiga kolmele peiule mehele anti. Mari lugu (2'24" / DCP / rež. M.Mälk)

2016     Kuidas jumal palus teed juhatada. Vepsa lugu (3'31" / DCP / rež. V.Uusberg)

2016     Kolm savipotti. Komi lugu (2'27" / DCP / rež. K.Holm)

2016     Karude tekkimine. Udmurdi lugu (2'34" / DCP / rež. M.Mälk)

2016     Karu hindab pruute. Mansi lugu (3'03" / DCP / rež. M.D.Klemet)

2016     Kalapüüdja naine ja karu. Saami lugu (2'32" / DCP / rež. P.Tender)

2018    Hukule määratud (11 min / DCP / rež. F.Rosso)

2018    Maasikaõgijad (15 min / DCP / rež. M.Mälk) 

TV sarjad / joonisfilm

1997     Tom ja Fluffy (13 x 5 min. / rež. J. Põldma, H. Ernits, L. Lätti)

2000     Lotte reis Lõunamaale (13 x 5 min. / rež. H. Ernits, J. Põldma)

2003, 2005       Frank ja Wendy (75 min. / 7 filmi x 9,5 min. / autorid P.Pärn, P.Tender, Ü.Pikkov, K.Jancis / Beta SP) 

Lühifilmid / joonisfilmid / Beta SP

2004     Easy Writer (11 min. / rež. K.Kettu) 

TV Specials / joonisfilm

2001     Lepatriinude jõulud (51 min. / rež. H. Ernits, J. Põldma)

Täispikk joonisfilm

2006    Leiutajateküla Lotte (81 min. / 35mm / rež. H.Ernits, J.Põldma)

2011     Lotte ja kuukivi saladus (75 min. / 35mm / rež. J.Põldma, H.Ernits)

Tootmises

Lotte ja kadunud lohed (72 min. / DCP / rež. J.Põldma, H.Ernits)

Orpheus (13 min / DCP / rež. P.Tender)

Kosmonaut (9 min / DCP / tootmises)

______________________________________________________________________________________________________
NUKUFILMI TUTVUSTUS

Eesti on väike suur animatsioonimaa. (H. Jokinen)

Nukufilm on Põhja-Euroopa suurim ja vanim animastuudio, mille tegevus algas 1957. aastal, kui filmientusiast Elbert Tuganov tegi esimese nuku-animafilmi „Peetrikese unenägu“. Tänaseks on stuudios toodetud enam kui 200 animafilmi ja animeeritud reklaami. Stuudio väärtuseks on maailma mastaabis unikaalne oskuste ja kogemuste pagas, mis võimaldab toota kõrgetasemelist nukuanimatsiooni. 

Tehniline baas

Nukufilmil on klassikaliste ümarnukktehnikas filmide tegemiseks paviljonid kogupindalaga ca 300 ruutmeetrit ning eraldi paviljonid lamenukkfilmide tegemiseks. Olemas on ka võimekus S3D nukuanimatsiooni tootmiseks. Nukufilm valmistab enamuse vajaminevatest nukkudest, dekoratsioone ja rekvisiitidest ettevõtte töökodades, kus töötavad suure kogemusega nukumeistrid ja rekvisiitor-butafoorid. Filmide tootmisel kasutatakse palju Nukufilmis väljatöötatud tehnoloogiat. Pidevalt tegeletakse uute tehniliste lahenduste otsimisega. 

Loominguline ressurss

Käesoleval hetkel töötab Nukufilmis 25 töötajat, kes on kvalifitseeritud lavastajad, kunstnikud, nukutegijad, dekoratsioonide ning butafooria ehitajad, valgustajad, animaatorid, operaatorid ning nende assistendid, monteerijad ning CGI ja 3D graafikud. Enamus töötajatest omab enam kui 10-aastast nukufilmi tootmise kogemust.

Nukufilmis toodetud filme on näidatud väga erinevate maailma filmifestivalide programmides ning stuudiol on lai spekter auhindu nii A-kategooria kui ka teistelt anima- ja lühifilmide festivalidelt üle terve maailma. 

S3D filmid Eestis

2007. aastal tootis Nukufilm maailma esimese stereoskoopilise digitaalse nukuanimafilmi maailmas, koostöös Moskva Filmi- ja Fototehnika teadusliku uurimisinstituudiga NIKFI. NIKFI on leiutanud spetsiaalse ning innovaatilise stereofilmide tegemise tehnoloogia ning saanud selle eest 1991. aastal tehnoloogia Oscari. Selleks esimeseks filmiks oli 5-minutiline lastefilm „Miriami piknik“, millest on valminud ka IMAX versioon. Aastal 2013 valmis Nukufilmi esimene täispikk S3D nukuanimafilm, rokkooper „Lisa Limone ja Maroc Orange, tormakas armulugu“ (režissöör Mait Laas). Nukufilm on tootnud ka maailma esimese stereoskoopilise nukufilmi „Suveniir“ aastal 1977, sellele järgnesid „Õunkimmel“ ja „Kui mehed laulavad“. Praeguseks on need stereofilmid ka digiseeritud ning neid on võimalik näidata ka kaasaegses digitaalkinos.

TÜHI RUUM 2016 (režissöör Ülo Pikkov)

2016/   Fredrikstad Animation Festival Norway 10-13.11. BEST SHORT FILM

ISAND 2015 (režissöör Riho Unt)

2015/   International Animated Film Festival CINANIMA Espinho Portugal 9-15.11.  GRAND PRIX

2015/   FILMETS Badalona Film Festival Barcelona Spain 20-29.11.  GRAND PRIX

2015/   Ottawa International Animation Film Festival Canada 16-20.09.  CARTOON NETWORK PRIZE, parim lühianimafilm

2015/   The International Animation Film Festival Annecy France  JURY AWARD 

TIK-TAK 2015 (režissöör Ülo Pikkov)

2015/   5th Brasil Stop Motion International Film Festival Recife Brasil 24-28.11.  BEST ANIMATION

2015/   18th International Animated Film Festival „Animaevka„ Mogiljev Belarus 14.09.            BEST EXPERIMENTAL FILM

2015/   International Environmental TV Festival „To Save and Preserve” Khanty - Mansiysk Russia   BEST DIRECTION 

LISA LIMONE ja MAROC ORANGE  2013 (režissöör Mait Laas)

2014/   6th International 3D Festival (I3DF) Liège Belgium 10-11.12.   „LUMIERE“ AWARD – EUROOPA VÄLJAPAISTEV SAAVUTUS

2014/   8th Dimension 3 Festival Sevres France 28-30.10. PRIZE for CREATIVITY

2014/   11th China International Animation and Digital Arts Festival (CICDAF) Changzhou China 28.09.-01.10. GRAND PRIX parima välismaise mängufilmi eest

2014/   Monterrey International Film Festival Mexico 26.08 PARIM RAHVUSVAHELINE ANIMAFILM 

KOLMNURGA AFÄÄR 2012 (režissöör Andres Tenusaar)

2013/   7nd River Film Festival Padova Italy 28.05.-09.06. BEST ANIMATION

2013/   7nd River Film Festival Padova Italy 28.05.-09.06. BEST ANIMATION

2013/   25th Clermont- Ferrand Short Film Festival France 25.01.-02.02. JURY MENTION AWARD

2012/   International Short and Animation Film Festival OPEN CINEMA 27.07.-3.08. St. Petersburg  Main Competition Special Jury Menton - „For the SUBTLE BEAUTY OF TRANSFORMING SHAPE“ 

KEHA MÄLU  2011 (režissöör: ÜLO PIKKOV)

2013/   Giornate de Cinema di Napoli Italia 22-27.10. FIRST PRIZE animation contest

2013/   AsterFest Strumica Macedonia 1-4.06. BEST ANIMTED FILM AWARD

2012/   XIII International Short Film Festival of Torrelavega, Cantabria Spain 30.05.  AWARD „SONY DISPLAY“ - THE BEST ANIMATED SHORT

2012/   52nd Krakow Film Festival Poland 28.05.-03.06. SILVER DRAGON - Best Director

2012/   The Gulf Film Festival GFF Dubai United Arab Emirates 10-16.04. BEST DIRECTOR

2012/   34th Clermont-Ferrand Short Film Festival France 27.01-2.02. BEST ANIMATION FILM AWARD

2011/   10th International Short Film Festival ”Almeria en Corto” Almeria Spain 5.-9.12.             GILL PARRONDO for BEST ARTISTIC DIRECTOE AWARD

2011/   Animated Dreams Tallinn Estonia 16-19.11. BEST STORY

2011/ ANIMAGE III International Animation Festival of Pernambuco Recife Brazil 30.09.-7.10. BEST PHOTOGRAPHY PRIZEANIMAGE TROPHY

2011/ ANIM`EST International Animation Film Festival Bucurest Romania 7-16.10. GRAND PRIX- ANIM`EST TROPHY

KAASASÜNDINUD KOHUSTUSED 2008 (režissöör RAO HEIDMETS)                                              2009/ Ottawa International Animation Festival Canada 14-18.10. GRAND PRIX

______________________________________________________________________________________________________
TALLINNFILMI JA EESTI FILMI INSTITUUDI TUTVUSTUS

Tallinnfilmi ajalugu (1931 Eesti Kultuurfilm – 1941 Tallinna Kinostuudio ja 2011 lõpetas tegevuse)

Nõukogude okupatsiooni ajal 1940. aastal riigistati 1931. aastal loodud sihtasutus Eesti Kultuurfilm ning 1941. aastal anti kogu vara üle NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu juures asuva Kinokomitee käsutusse, asutuse nimi oli Kinokroonika Eesti Stuudio. NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu loal (9. jaanuar 1941) moodustati Kroonika – dokumentaalfilmide Tallinna Kinostuudio. Uue Nõukogude okupatsiooni alguses 1944. aasta sügisel taastati vahepeal Saksa okupatsiooni ajal katkenud tegevus ja 1946. aastal moodustati Eesti NSV Liiduvabariiklik Kinematograafia Ministeerium, kelle alluvusse läks Kinokroonika Tallinna Stuudio.

1953. aastal loodi Eesti NSV Kinematograafia Ministeeriumi asemele Eesti NSV Kultuuriministeerium. Moodustati Kultuuriministeeriumi Peavalitsus, kellele allus ka Kinokroonika Tallinna Stuudio. 1954. aastal reorganiseeriti stuudio Kunstiliste ja Kroonikafilmide Tallinna Kinostuudioks, mis allus otse Kultuuriministeeriumile.

1963. aastal moodustati Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Kinematograafia Komitee. Komiteele anti üle Eesti NSV Kultuuriministeeriumi Kinematograafia Peavalitsus koos allasutustega ja ka Tallinna Kinostuudio, mis 24. detsembril 1963 nimetati ümber Filmistuudioks Tallinnfilm. 1994. aastast oli Tallinnfilm riiklik aktsiaselts.

1997. aastal sai Tallinnfilmi aktsiate ja hoonete pärijaks samal aastal asutatud Eesti Filmi Sihtasutus. 2011. aastal Tallinnfilmi stuudio likvideeriti.

1941 Kinokroonika Eesti Stuudio, Tallinn

1944–1954 Kinokroonika Tallinna Stuudio

1954–1963 Kunstiliste ja Kroonikafilmide Tallinna Kinostuudio

1963–1992 Filmistuudio Tallinnfilm

1992–1997 Riiklik AS Tallinnfilm

1997–2011 AS Tallinnfilm

Täna kuuluvad Tallinnfilmi filmide tootjaõigused Eesti Filmi Instituudile. Eesti Filmi Instituut litsentsib filme, filmide katkendeid ning neilt saab ka tellida koopiaid. OÜ Tallinnfilmi põhitegevuseks on Solarise Keskuses asuva kino „Artis“ haldamine.

1941–1994 valmis stuudios filme järgmiselt:

täispikki mängufilme (1947–1994) – 121* (siia hulka on arvestatud ka esimesed peamiselt Lenfilmis aastail 1947–1955 valminud kolm esimest mängufilmi; „31. osakonna huku“ ja „Savoy balli“ kaks seeriat on arvestatud ühe filmina; „Näkimadalate“ neli filmi on arvestatud eraldi. Täispikkade mängufilmide hulgas on ka kuus kontsertfilmi.

lühimängufilme (1955–1993) – 27 (lühimängufilmide hulgas on ka kaks kontsertfilmi)

dokumentaalfilme (1941–1994) – 504

aime- ja tellimusfilme (1954–1992) – 415

animafilme (1958–1994) – 194

neist nukufilme (1958–1994) – 128

joonisfilme (1972–1994) – 66

kinoringvaateid (1944–1997) – 1578

Kokku – 3033 filmiühikut

___________________________________

Eesti Filmi Instituudi tutvustus

1997. aastal loodi Eesti Vabariigi Kultuuriministeeriumi eestvedamisel ka Eestisse filmifond Eesti Filmi Sihtasutus, mis suunas ja jagas riiklikku filmieelarvet. Filmitööstuse areng, tehnoloogilised muutused ja rahastamissüsteemide mitmekesistumine nõudsid aga laiemat lähenemist kogu valdkonnale. Seepärast reorganiseeriti filmifond 2013. aastal Eesti Filmi Instituudiks (EFI).

Juriidiliselt on EFI riiklik sihtasutus, mille põhifinantseerija on Kultuuriministeerium. Instituudil on kolm peategevust: filmivaldkonna arendus ja turundus, filmide tootmine ja filmipärandi eest hoolitsemine. EFI eesmärk on olla avatud ja kättesaadav filmitegijatele, seista selle eest, et film säiliks Eesti kultuuri osana, ning muuta Eesti film rahvusvaheliselt nähtavamaks ja konkurentsivõimelisemaks.

EFI struktuuris on eraldi tütarettevõte Tallinnfilm OÜ, mis toimetab peavoolu filmidele alternatiivi pakkuva kinona, ja programmi „Loov Euroopa MEDIA“ kontaktpunkt, mis vahendab teavet Euroopa Liidu toetuste ja koolitusvõimaluste kohta filmivaldkonnas.

Filmifestivalil KINO MAALE on Eesti Filmi Instituudil mitu kandvat rolli. Nimelt tänu nende kaasabile saame näidata Tallinnfilmi vanu animatsioone ja samuti on nad meie head toetuspartnerid noorte koolituse osas. www.filmi.ee

______________________________________________________________________________________________________
TÕRVA DOKFESTI TUTVUSTUS

Tänavu näitame oma valikus ühte verivärsket dokumentaalfilmi, mille toob filmifestival Kino maale vaatajateni meie koostööpartner DOKFEST (http://dokfest.ee/). Tegemist on uue žanriga, mida varem filmifestival Kino maale ja tema eelkäija PPAFF pole kunagi oma repertuaaris kasutanud.
Tõrva Dokfest on festival, mis tegutseb juba viiendat aastat väikelinnas Tõrva, kus näidatakse peamiselt dokumentaalfilme. Filmifestival Kino maale ja Tõrva Dokfest teevad koostööd teist aastat. Eelmisel aastal näitas Tõrva Dokfest Kino maale programme ja teeb seda tänavugi. Tänavune Tõrva Dokfest toimub 11.-14.10.2018 !


Eelmine
                                                      ALAFESTIVALID ja ERIPROGRAMMID:                                                        Rongianimatsioon, bussianimatsioon ja militaaranimatsioon
Järgmine
Festivali tutvustus, üldkava, programmide nimekiri ja uute filmide treilerite tutvustus